Jälitustegevus

Viimases loengus, kui õppejõud oli ära seletanud meile praktilise ülesande, oli loengu lõpuni auditooriumis tunda siginat-saginat. Just nagu kõik istuks hõõguvatel sütel. Põhjuseks oli tegelikult hoopis tung asuda kohe ülesande kallale - võtta uurimise alla ostukeskuses traditsiooniline perekond ning jälgida nende ostuharjumusi. 


Ülesandeks oli jälgida perekonna käitumist ja otsuseid. Kas jälgitakse allahindluseid? Kuhu suundub perekond kõigepealt? Kes juhib perekonna osturetke? Kas ostukeskuses tehakse vaid sisseoste või päädib see vahva üritus maitsva jäätisega kohvikus? 

Algusest peale tundus see ülesanne huvitav. Midagi, mida me muidu koguaeg teeme (vähemalt mina) - jälgin teisi inimesi; mida nad teevad, ostavad, kuidas käituvad jne. Aga siiani on puudunud kokkuvõtte tegemise ja tervikliku pildi saamise eesmärk .. ning ka analüüs on piirdunud vaid peas aruteluga "Miks ta tegi nii aga mitte naa?". 

Nüüd aga seisimegi kolmekesi Andra ja Triinuga Kristiine keskuse Prisma toidupoe väravate juures ning murdsime pead ülesande esimese etapiga: leida sobiv perekond. Kuna valisime ülesande täitmiseks lõunase aja, olime teadlikud, et inimesed on tööl, lapsed lasteaias ja perekonna valik ei pruugi lai olla. Ometi meil oli õnne .. lausa mitu korda. 

Pere number 1 ei lasknud ennast kaua oodata. Kartes, et see jääb meie esimeseks ja viimaseks pereks, haakusime kohe sappa - isa, ema ja väike laps vankris. Pereisale poodlemine huvi ei pakkunud ning ta jalutas vankriga sihitult poes ringi. Valis lõpuks lapsele välja kõrrejoogi, suundus kassasse ja sellega tema osturetk piirdus. Pereema aga köitsid praegu aktuaalsed jõulukaunistused ja muu jõulu-teemaline kaup. Siis kohtus naine poes oma sõbrannaga ja täieõiguslik poodlemine võttis uue pöörde. Riiulite vahel jalutati kaua, arutati erinevate kaupade üle ja valikuid ei tehtud sugugi uisa-päisa. Ometigi oli pereema ostu-saak minimaalne (lõunaeineks mõni saiake jms), suurem shoppaja oli sõbranna ning me jäime uue pere ootele.

Järgmisena jäi meile silma Pere number 2, kes koosnes emast ja paari-aastasest lapsest. Esialgu jalutati niisama ilma kindla sihita ringi ning lõpuks suunduti toidupoodi. Esimeseks suunaks olid kodumasinad ja DVD-filmid, kuid korvi ei jõudnud veel midagi. Siis liiguti lasteriiete poole, mis oligi vist eesmärgiks, kuna kõige rohkem veedeti aega seal. Ema ja laps valisid kaua erinevate kleitide vahel, ühte kleiti prooviti ka selga ja siis selgus, et lapsel oleks ka ujumisriideid vaja. Saigi välja valitud tüdrukule vastav roosa ujumistrikoo. Sammud seati juba kassade poole, kuid äkitselt jõudnud mähkmeriiulite juurde, pani ema kaua valitud kleidi ja ujumistrikoo mähkmepakkide juurde, haaras ühe paki Muumi mähkmeid kaenlasse ja suundus maksma. Äkilise meelemuutuse põhjust ei oska seletada, kuid järjekordselt ei olnud tulemus päris see, mida ootasime ja jäi üle oodata kolmandat perekonda. 

Kaua tehtud kaunikene - täiuslik Pere number 3, soomlastest isa-ema ja kolm last, eri vanustes. Imik kärus, pisut suurem poiss toidukäru istumiskohal ja kõige suurem tüdruk emaga kaasa jalutamas. Esimene peatus oli riiete osakonnas, kust ema otsusel haarati kaasa perepojale uus pluus. Edasi toimus hargnemine - isa läks pojaga ühes suunas, ema kahe lapsega teises. Ema suundus hügieeni ja mähkmete juurde, suureks abiks õige kauba valimisel oli 3-4aastane tütar. Isaga kohtuti alkoholi kaupade juures ning esimese asjana vaatas isa üle ema valitud kauba - juuksevärvid, mähkmed jms. Kuna terve poes oleku aja kõige pisem laps nuttis, keskendus isa nüüd alkoholi valikule ja pereema leevendas pisikese meelehärmi lutipudeliga. Edasi valiti veel kooki, leiba-saia. Samuti avaldasid lapsed soovi maiustustele, kuid pereema keeldus ja liiguti suurema kisata edasi. Jalutati pikalt ringi ka kodutarvete, taldrikute-tasside, pottide-pannide vahel, kui valituks ei osutunud midagi. Siis suunduti kassasse. Pereisa ladus asjad kottidesse, kauba eest tasus pereema. Poes viibiti kaua, mõtlemata asju korvi ei laotud ja tundus, et pere teab, mida osta soovib. Mainimist väärib ka see, et kaks suuremat last käitusid väga hästi. Vanemate sõna kuulati kohe, oma tahtmist mitte saades liiguti rahumeelselt edasi, mitte ei visatud kõhuli maha ega hakatud tsirkust tegema. 

Ülesanne oli väga põnev, midagi uut. Sellises olukorras pole enne olnud. Hirm tabatuks saada ja oma ülesandega vaatluse all olevatele (või turvameestele) vahele jääda oli väike, kuna enamasti inimesed siiski keskenduvad ostlemisele. Samas on raske teha mingeid järeldusi ilma pere  tausta teadmata, võib vaid spekuleerida erinevaid põhjuseid käitumistele. Vaatamata sellele, et oli lõunaaeg ja peresid vähe, saime siiski kinnitust sellele, et pereemad on peamiselt vastutavad ostukorvi sisu eest ja koduse külmkapi sisu rohkem teada neile.